ESTA on elektrooniline reisiloa taotlemise süsteem. Ameerika Ühendriikide valitsus nõuab ESTA reisiluba viisavabadusprogrammiga (VVP) liitunud riikide kodanikelt. ESTA nõue kaasnes 2007. aasta 9/11 Commission Acti soovituste rakendamisega.
Selleks, et teha kindlaks, kas reisijal on õigus külastada USAd VVP raames, kasutab ESTA automatiseeritud süsteemi. Seda, kas reisija lubatakse USAsse või mitte, ei otsusta ESTA programm, vaid lõpliku otsuse riiki sisenemise kohta teevad külastaja Ameerika Ühendriikidesse saabumise ajal USA tolli- ja piirivalveametnikud (CBP).
ESTA reisiluba (kus küsitakse teatud küsimusi, mille vastused võivad mõjutada sinu sobilikkust USAsse reisimiseks) saab taotleda igal ajal enne USA reisi. On võimalik, et sul õnnestub saada ESTA isegi sinu reisi alguspunktiks olevast lennujaamast. Reeglina siiski soovitatakse reisiluba taotleda varakult reisi ettevalmistades ning enne USA lennupiletite ostmist.
ESTA olemasolu on väga oluline. Reisiloa puudumisel ei pruugi sul olla võimalik lennule registreerida – see reegel kehtib nii lastele kui täiskasvanutele.
ESTA reisiluba nõutakse vaid neilt reisijailt, kes sisenevad riiki õhuteed pidi või kruiisilaevaga – õhusõiduk või reisilaev peavad olema programmi poolt heaks kiidetud. Sa ei vaja ESTAt, kui reisid Ameerika Ühendriikidesse Mehhikost või Kanadast maismaad pidi. ESTAt pole ka vaja praamiga Kanadas Briti Columbias asuvast Victoriast või Vancouverist Washingtoni osariiki reisides.
VVPga saab Ameerika Ühendriikidesse reisida kuni 90 päevaks. Kui sa tuled USAsse Mehhikost, Kanadast, Kariibi saartelt või Bermudalt, arvestatakse nendes riikides veedetud aeg eelpoolnimetatud 90-päevase ajaperioodi sisse.
Otsuse VVPga liituvate riikide kohta teevad üheskoos Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuminister ja USA riigisekretär. Viisavabadusprogrammi raames reisimiseks tuleb sul olla mõne programmiga liitunud riigi kodanik. Kui te olete VVP-riigi alaline elanik, kuid teil pole nimetatud riigi kodakondsust, ei kvalifitseeru te VVP raames reisimiseks.
Immigratsiooni ja kodakondsuse seaduses (jaotis 8 U.S.C. § 1187) on sätestatud VVP riikide hulka kvalifitseerumise põhinõuded. Eriti oluline on jaotises 217 (c)(2)(A) sätestatud nõue, mille kohaselt mitte-immigrantidest külastajate viisade väljastamise keeldumise määr peab jääma alla 3% (kaasaarvatud). Olulised tegurid on ka vastavus USA immigratsiooniseadustele ning kõrge turvalisusega passid.
2016. aasta jaanuaris tühistati ESTAd järgmiste riikide topeltkodakondsusega isikutele: Iraak, Süüria, Iraan ja Sudaan. Nimetatud riikide topeltkodakondsusega isikud peavad Ameerika Ühendriikide külastamiseks taotlema tavalist turistiviisat.
Kui sul on ESTA, kuid sinu USAsse saabumise hetkeks on CBP tuvastanud, et sa oled 1. märtsil 2011 või pärast seda reisinud Iraaki, Süüriasse, Iraani, Sudaani, Somaaliasse, Liibüasse või Jeemenisse, ei lubata sul ilma eriloata riiki siseneda. Sinu ESTAt siiski ei tühistata.
Eelpoolnimetatud erilubasid võidakse väljastada reisijatele, kes on mõnda nimekirjas nimetatut riiki külastanud seoses töölähetusega (rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide, humanitaarsete valitsusväliste organisatsioonide või piirkondlike valitsusasutuste töötajad). Samuti võidakse nimetatud lubasid väljastada mõnda nimekirjas loetletud riiki tööeesmärgil külastanud ajakirjanikele.
Nimetatud lubade väljastamisel vaadeldakse iga juhtumit eraldi ning neid väljastab oma äranägemise järgi sisejulgeoleku minister, kes peab lube väljastades silmas USA riikliku julgeoleku või õiguskaitseorganite huve.
USA valitsus soovitab taotleda elektroonilist reisiluba vähemalt 72 tundi (kolm päeva) enne USA reisi alguskuupäeva. Enamus taotlusi rahuldatakse väga kiiresti (minuti jooksul); 72-tunnine taotlusperiood on vaid soovituslik, mitte kohustuslik.
Sa peaksid meeles pidama, et kui sa ei vasta ESTA taotlemise tingimustele, tuleb sul läbida palju pikem viisa taotlemise protsess USA saatkonnas või konsulaadis, mis võib sisaldada ka intervjuud USA konsulaarametnikuga. Mõningate kogemuste põhjal võib see viimase hetke ärireise USAsse takistada ning sa peaksid selle võimalusega reisi planeerides arvestama.
ESTA reisiluba kehtib kuni kaks aastat. Sellegipoolest tuleb sul taotleda uut ESTAt iga kord, kui sa muudad oma nime, sugu, või kodakondsust, kui sulle väljastatakse uus pass või kui muutuvad asjaolud, mille kohta sa oled vastanud ESTA taotluses olevatele küsimustele.
ESTAga saad sa viibida USAs ja USA naaberriikides kuni 90 päeva, nimetatud ajaperioodi pikendamine pole võimalik. Maalviibimise pikendamiseks tuleb sul taotleda viisat.
Lõpliku otsuse selle kohta, kas sul lubatakse Ameerika Ühendriikidesse siseneda või mitte, teevad USA tolli- ja piirivalveameti (CBP) ametnikud. Nende võimuses on sinu ESTA igal reisi ajahetkel tühistada, seega ei taga ESTA olemasolu sissepääsu USAsse.
VVP või viisavabadusprogramm on USA valitsuse reisiloa programm, milles osalevad teatud riikide kodanikud. Programm võimaldab nimetatud riikide kodanikel reisida Ameerika Ühendriikidesse äri või turismi eesmärgil kuni 90 päevaks ilma viisata. VVP raames on võimalik reisida kõikidesse USA osariikidesse (50), USA Neitsisaartele ja Puerto Ricosse. Teistesse USA valduses olevatele territooriumitele reisimine on VVP raames piirangutega.
VVPi kaasatud riigid on arenenud majanduse ning kõrgete sissetulekute ja inimarengu indeksitega. VVPi kandideerivate riikide immigratsiooni- ja sisejulgeolekupoliitikat hakkab uurima USA Sisejulgeolekuministeerium. Riikide kandidatuur lõpeb kas vastuvõtmise või tagasilükkamisega, kuid kandideerimisprotsessi kestus võib olla määramata.
Programmi vastuvõtmisele võib eelneda “tegevuskava" staatus. Tegevuskavaga riigid on tavaliselt USAga VVPi vastuvõtmise osas läbirääkimiste faasis. Taolised läbirääkimised on käimas juba 2005. aastast alates. Algselt oli läbirääkimistesse kaasatud 19 riiki. Neist üheksa riiki (Argentina, Brasiilia, Uruguai, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Iisrael ja Türgi) jätkavad läbirääkimisi. Ülejäänud 10 riiki on nüüdseks VVPi vastu võetud.
VVPis osalemise abikõlblikkust mõjutavad erinevad asjaolud ning riik võidakse programmist igal ajal eemaldada. Tavaliselt võib riigi abikõlblikust kahjustada selliste asjaolude muutus, mille tagajärjel, USA valitsuse meelest, suureneb tõenäosus, et nimetatud riigi kodanikud võivad rikkuda VVP reegleid nagu näiteks jääda USAsse peale reisiloa kehtivusaja lõppu või illegaalselt töötada.
Muuhulgas tähendab see seda, et kaudselt võib abikõlblikkust mõjutada majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus riigis (kuigi neid tegureid ei peeta otsesteks mõjutajateks). USA vaatenurgast võivad ebastabiilsete riikide kodanikud viisareegleid rikkuda või loata USAs töötada suurema tõenäosusega, kui reisijad, kes tulevad poliitiliselt ja majanduslikult arenenud ja stabiilsetest riikidest. Tavaliselt arvestab USA konsul viisataotlust läbi vaadates ka selliste asjaoludega.
Nii Argentina (2002) kui ka Uruguay (2003) kaotasid oma VVP abikõlblikkuse majanduskriisist johtuva majandusliku ebastabiilsuse tõttu; USA kahtlustas, et nimetatud riikide kodanikud võivad massiliselt emigreeruda ning jääda USAsse pärast nende viisa kehtivusaja lõppu.
VVP abikõlblikkust võivad mõjutada ka muud asjaolud nagu näiteks see, kuidas kõnealustes riikides koheldakse USA kodanikke. Paistab, et just sel põhjusel pole VVP riikide hulka arvatud Iisraeli, kuna teadaolevalt kontrollitakse Palestiina päritolu ameeriklasi riiki sisenemisel nii rangelt, et see rikub vastastikkuste reeglite põhimõtteid.
On ka muid riike, kes avaldavad survet VVPiga liitumiseks. Käesoleval hetkel pole VVPiga liitunud viis Euroopa Liidu riiki (Bulgaaria, Küpros, Horvaatia, Poola ja Rumeenia). Nimetatud riikidest pole “tegevuskava” riik vaid hiljuti Euroopa Liiduga liitunud Horvaatia. EL on avaldanud USAle survet kõigi riikide programmiga liitmise osas ning 2014. aasta novembris teatas Bulgaaria, et juhul, kui neile ei anta VVP staatust, ei ratifitseeri nad Atlandiülese kaubanduse ja investeeringute partnerluse lepingut.
Viisavabadusprogrammile pandi alus 1986. aastal. Programmi eesmärgiks oli muuta lühiajaliselt äri või turismi eesmärgil USAsse reisimine lihtsamaks ning võimaldada Välisministeeriumil keskenduda suurematele riskidele. Esimeseks VVPga liitunud riigiks sai UK (1988. a juulis), järgmine oli Jaapan (16. detsember 1988). 1989 a oktoobris liitusid programmiga Holland, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Rootsi ja Šveits.
1991. aastal lisati programmi Hispaania, Taani, Soome, Island, Norra, Austria, Belgia, Luxembourg, Andorra, Liechtenstein, Monaco ja San Marino. Esimene programmiga liitunud Okeaania riik oli samuti 1991. aastal Uus-Meremaa ja teine programmiga liitunud Aasia riik 1993. aastal Brunei.
Iirimaa võeti VVPi vastu 1. aprillil 1995. Austraalia ja Argentina (esimene Ladina-Ameerika riik, mis hiljem, 2002. aastal programmist välja heideti) liitusid 1996. aastal. Sloveenia liitus programmiga 30. septembril 1997. Singapur, Portugal ja Uruguai (lahkus 2003. aastal) liitusid 9. augustil 1999.
George W. Bushi administratsioon muutis VVPi nõuded pärast 11. septembri rünnakuid rangemaks. Nende hulka kuulb näiteks seadus, mille kohaselt peab VVPi raames USAsse reisivatel isikutel olema alates 1. oktoobrist 2003 masinloetav pass. Kõnealusel ajal väljastasid veel mitmed VVP riigid passe, mis masinloetavuse nõudele ei vastanud ning 33% Hispaaniast ja Prantsusmaalt pärit reisijatel olid mitte-masinloetavad passed. Selle tulemusel pikendati masinloetavatele passidele ülemineku perioodi 26. oktoobrini 2004. Ajapikendus ei kehtinud aga Belgiale, kuna USAl olid selle riigi passide usaldusvääruse ja turvalisuse suhtes tõsised kahtlused.
Algsete plaanide kohaselt oleks alates 26. oktoobrist 2004 pidanud kõigil VVPi raames USAsse reisivatel isikutel olema ka biomeetrilised passid. Kui nimetatud kuupäevale tõsteti masinloetavuse nõue, lükkas USA biomeetrilisuse nõude edasi 26. oktoobrile 2005. Nõude alguskuupäev nihutati hiljem veelgi edasi – 26. oktoobrile 2006 – kuna ELi meelest poleks suutnud mitmed riigid oma passisüsteemi nimetatud nõudega 2005. aastaks vastavusse viia.
Biomeetrilisuse nõue hakkas lõpuks kehtima 26. oktoobril 2006; kõik nimetatud kuupäeval või pärast seda väljastatud VVPi passid peavad olema biomeetrilised. Brunei, Liechtenstein ja Andorra näiteks aga ei väljastanud kõnealusel ajal veel biomeetrilisi passe.
ESTA (elektrooniline reisiloa taotlemise süsteem) võeti kasutusele 2006. aasta novembris. Süsteem põhines Austraalia pikaajalisel elektrooniise reisiloa programmil ning selle eesmärgiks oli võimaldada VVPi raames USAsse reisivatel isikutel enne reisi USA valitsusele reisi kohta teavet anda. USA väljastab seejärel vastavatele isikutele elektroonilise reisiloa riigi külastamiseks (ilma riiki sisenemise garantiita).
Kuna kõnealune programm on algselt pärit Austraaliast, tasub heita pilk sellele, kuidas elektroonilist reisiloa süsteemi seal on rakendatud. Austraalia ETA (electrooniline reisiluba) on elektrooniline viisa, mida säilitatakse DIACi (Immigratsiooni ja kodakondsuse ministeeriumi) arvutisüsteemis. Kõigil Austraaliasse reisivatel isikutel tuleb taotleda viisat (ETAt või mõnda muud viisat), ainsaks erandiks on uus-meremaalased, kellele antakse viisa automaatselt Austraaliasse saabumisel ületasmaanialise reisikorralduse raames. Uus-Meremaa kodanikud väljaarvatud, on ETA asendanud viisavaba Austraaliasse reisimise süsteemi. Kuigi reisijad peavad ostma ETA (elektrooniliselt, kas DIACilt või autoriseeritud lennufirmalt või reisibüroolt) ja Austraalia on ainus riik, mis nõuab sellist ostu riiki külastavatelt USA kodanikelt, on kogu protsess piisavalt mitteametlik, et USA saab seda aktsepteerida kui vastastikkuse nõude standardile vastavat korraldust (st 90 päeva viisavaba reisimist äri või turismi eesmärgil). Paljud Euroopast pärit reisijad (kaasaarvatud ELi kodanikud) kasutavad elektroonilise reisiloa taotlemiseks väga sarnast (kuid tasuta) eVisitori programmi. Üldiselt on eVisitori süsteem ja USA VVP nõuded ESTA reisiluba taotlevatele reisijatele väga sarnased.
Viisavabadusprogrammi raames reisimiseks peab reisija vastama alljärgnevatele tingimustele:
Alates 3. juunist 2008 tuleb sul VVP raames USAsse reisides enne reisi taotleda ESTA (elektrooniline reisiloa taotlemise süsteem) reisiluba. Taotlemine toimub elektrooniliselt ning reisiluba on soovitatav, kuigi mitte kohustuslik, taotleda kolm päeva (72 tundi) enne USA reisi algust. ESTA reisiluba kehtib kahe aasta jooksul selle väljastamise kuupäevast alates. ESTA programm põhineb Austraalias kasutataval elektroonilise reisiloa süsteemil.
ESTA eesmärgiks on võimaldada kontrollida VVP raames reisivate isikute tausta terrorismis kahtlustatavate ja lennukeelu saanud isikute nimekirjadest ja andmebaasidest – peamiselt on tegemist turvameetmega. VVPi raames reisivad isikutelt nõutakse ESTA reisiluba, kuid selle olemasolu ei garanteeri sissepääsu USAsse. Lõplikku otsuse riiki sisenemise kohta võtavad vastu CBP ametnikud Ameerika Ühendriikide piiril.
Enamikel juhtudel nõutakse USAsse reisijatelt, et reisija pass oleks kehtiv veel kuue kuu jooksul pärast USAst lahkumist. Ameerika Ühendriikide ja mitmete riikide vahel on aga sõlmitud lepinguid, kus nimetatud tingimust ei kohaldata.
VVP raames USAsse reisides pead sa:
Pane tähele, et teatud juhtudel soovitavad USA saatkonnad ja konsulaadid reisijail taotleda tavalist turistiviisat (VVP asemel), kuigi reisijal oleks õigus taotleda reisiluba ka VVP raames. See võib juhtuda, kui sul on eelnevalt keelatud USAsse siseneda. Sul võib olla õigus reisida VVP raames, kuid kui sa pole algset probleemi lahendanud, võidakse sul riiki sisenemine taas keelata. Sul võidakse soovitada taotleda tavalist turistiviisat ka juhul, kui sind on arreteeritud või kuritöö eest süüdi mõistetud, kuigi nagu eelnevalt kirjas, võidakse selles suhtes teha erandeid. Sa saad VVP raames reisida vaid juhul, kui vastad VVPis esitatud tingimustele.
Kui sa reisid VVP raames ning immigratsiooniametnik otsustab sul keelata riiki sisenemise, ei saa sa selle otsuse peale kaevata. Vaid viisaga reisijad saavad keelava otsuse puhul immigratsioonikohtunikule kaebuse esitada.
Viisavabadusprogrammi raames: